TORE SÜGIS

KUUSERIISIKAL

ÕUNAVISS

SEENELKÄIK

SÜGISTORM

KUUSERIISIKAL

SUURTE KUUSEOKSTE VAHEL

KUUSERIISIKAD ON REAS,

EMMEGA NEID KORJAN VAHEL –

TERVE KORVITÄIE SAAN.

KÜBARAD NEIL PANDUD PÄHE,

UHKE JALG ON KÕIGIL ALL,

SAMMUDES MA TASA LÄHEN,

PIILUN IGA KUUSE ALL.

NOPIN ÜHE, NOPIN TEISE,

VARSTI KORVIL PEAL ON KUHI,

VEEL VAID TUNNI-POOLETEISE,

SEENEKORJAMISE TUHIN

PEAL NII EMMEL KUI KA MINUL,

VARSTI TÄIS KA MÜTSILODUD

JA KUI LÕPUKS HAKKAB VILU –

MÕTLEME, KUS ON ME KODU.

ÕUNAVISS

EMM JA ISS, EMM JA ISS,

HÜÜAB VÄIKE ÕUNAVISS

ENNE, KUI TA KUKUB PUULT,

KUI OKSI RÄSIB TORMITUUL.

EMME PROOVI SINA KA

PUU PEALT ALLA TULLA SA,

MA EI TAHA ÜKSINDA

PUU PEALT ALLA KUKKUDA.

ISSI PÜÜA SINA KA

LAHTI LASTA OKSAST SA,

MUL ON KURB JU ÜKSINDA

MÄRJAL MURUL LEBADA.

SEENELKÄIK

METSAS SUURTE PUUDE ALL ON SADU SEENI REAS,

MÕNED NEIST ON HALVAD, AGA MÕNED HEAD,

KORV SAAB ÄÄRETASA TÄIS NII ÜLIMAITSVAID SEENI –

PURAVIKKE, RIISIKAID JA KULDSEID KUKESEENI.

KES KORD LEIAB SEENEKOHA, SEE EI SEDA REEDA,

ÜHA KAUEM METSAS ISE AEGA TAHAB VEETA,

SEENEL KÄIES HINGATA SAAB VÄRSKET METSAÕHKU,

SEENEKASTE KARTULIGA KODUS TÄIDAB KÕHTU.

METSAS SEENI OTSIDA JA LEIDA PUHAS LUST,

IGA LEITUD SEENEKENE VÄÄRIB IMETLUST –

ILUS UHKE KÜBARAKE ARMSALT SEENTEL PEAS,

IGA SEEN JU VÄLJA PAISTA TAHAB TEISTE SEAST.

ÕHTUL KODUS PUHASTAME SEENI MITMEKESI,

JUTUSTAME PIKA PÄEVA MULJEID TASAKESI,

KUNI HUNNIK SEENI KÕIK ON SAANUD PUHTAKS,

NÜÜD KÜLL OMA VOODIS MEELSASTI ME PUHKAKS.

SÜGISTORM

SIIS KUI LAPSED ÖÖSEL VOODIS NOHISEVAD,

NÄEVAD UND EHK JÄÄTISEST VÕI KOMMIST,

KUUSED KUUSEMETSAS KOHISEVAD,

MÜHISEVAD SUURES SÜGISTORMIS.

LASTEL POOLE SELLEST SOOJA, KÜLMA,

KAS ON ÕUES TUUL VÕI VAIKNE ÖÖ,

UNI TULEB NEILE IKKA SILMA,

SEE ON ILMSELT UNEMATI TÖÖ.

AGA KUUSED TORMIS KUNAGI EI TUKU,

KÕIGUVAD NAD TUULES SIIA-SINNA,

PÖIALT HOIAVAD, ET MÕNI NEIST EI KUKUKS,

KEEGI TULEROAKS EI TAHAKS MINNA.

JA KUI LÕPUKS ÖINE TORM SAAB LÄBI,

LAPSED ÄRGANUD JA SÖÖVAD PUTRU,

KUUSKEDEL ON MURE, KUS ON KÄBID,

TORM NEED MAHA RAPUTANUD LIIGA RUTTU.

VALI TUUL

SIIS KUI ÕUES PUHUB VALI TUUL,

VANAEMAL KEELE ALL ON VALIDOOL,

AGA MINU ARUST TUUL ON VAHVA,

PAREMAT EI OSKAKS TÕESTI TAHTA.

TUULELOHEGA MA JOOKSEN ÜLE AASA,

VANAEMA TAHAKS JOOSTA KAASA,

AGA IGATSEVALT AKNAST VÄLJA VAATAB,

MIND TA AINULT PILGUGA SAAB SAATA.

KUID KUI ÕUES ENAM TUULT EI OLE,

MINA JÄLLE PAHAS TUJUS OLEN,

VANAEMAL AGA TERVIS HEA,

VALIDOOLI ENAM VÕTMA TA EI PEA.

HANNA JA TUULELOHE

KAKS HIIRESABA SELJA PEAL

JA NÄGU NAERU TÄIS –

NII JOOKSIS HANNA LINNA PEAL,

NII ÕNNELIK TA NÄIS!

TA ISAGA LÄKS MERERANDA

LENNUTAMA LOHET

JA KÕIGILE TA TEADA ANDA

TAHTIS NÜÜD JA KOHE –

KUI ÕNNELIK JA RÕÕMUS ON TA

LENNUTADES LOHET…

JA ISAGA TA MERERANDA

LÄHEB NÜÜD JA KOHE!

VIHMAVARI

VIHMAVARJUL PISARAD ON SILMAS –

LIIGA ILUSAD ON OLNUD ILMAD,

SADANUD EI OLE VIHMA AMMU,

MIA POLE TEINUD ÜHTKI SAMMU

KUMMIKUTES, VIHMAVARI LAHTI,

VIHMAL VIST EI OLE OLNUD MAHTI

OMA PILVEKODUST VÄLJA TULLA,

KASTA MÄRJAKS MUSTA PEENRAMULLA,

KASVÕI AINULT TIBUTADA VÄHE,

ET SIIS MIA RÕÕMSALT ÕUE LÄHEKS,

VÕTAKS OMA VIHMAVARJU KAASA,

JOOKSEKS VIHMAVARI LAHTI AASAL,

ET SAAKS VIHMAVARI JÄLLE ÕUE TULLA,

ET EI OLEKS ENAM KURB TAL OLLA.

KASPAR JA KASTAN

KOOLIST KOJU RUTTAB KASPAR –

MÄRKAB TEE PEAL KASVAB KASTAN.

„KUULE, VISKA MÕNI MUNA,

TAHAN MUNE SAADA, KUNA

TEEN NEIST PEAGI PALJU LOOMI,

IGAÜKS NEIST OMAMOODI,

SEISAVAD SIIS LAUAL REAS,

UHKED KOORTEST MÜTSID PEAS.“

TAMMETÕRU

ISTUB TAMME ALL ÜKS TAMMETÕRU,

TUJU ON TAL NATUKENE MÕRU,

SEST ET KUKKUS TAMME OTSAST MAHA,

AGA MAAS TA OLLA KÜLL EI TAHA –

TAMME OTSAS UUESTI TA OLLA SOOVIKS,

AGA TUUL TA JÄLLE KÄRMELT MAHA LOOBIKS.

MIS SA IKKA TEED, KUI SÜGISTUULED VÄLJAS

ON NII SUURES TAMMETÕRUNÄLJAS.

NÕID

EILE KOHTASIN MA ÜHTE NÕIDA,

ÜTLES TA, ET NÄIDATA VÕIB MUL TA,

KUS ON TEMA SALAJANE KODU,

KUS TAL NÕIALAPSI TERVE RODU.

EI JULGENUD MA NÕIDA KÜLASTADA,

KARTSIN, ET MA EKSIN METSAS ÄRA,

ÜTLESIN, ET SEEKORD MA EI TULE,

PAREM KODUUKS SA MULLE SULE.

NÕID NÜÜD VIHASTAS JA PRITSIS SAPPI,

MINA KARJUSIN, ET KEEGI TULEKS APPI!

ÕNNEKS JÕUDSIN ÄRA PÕGENEDA,

NÕID JÄI METSA VIHAST VAHUTAMA.

KUI SA SATUD METSA, VAATA ETTE,

ET NÕID EI JALUTAKS SEAL OMAETTE,

MUIDU KUTSUB SINDKI KÜLLA VEEL,

ETTEVAATLIK OLE METSATEEL!

ÖÖSEL ÕUES

ÖÖSEL TAEVAS KUU JA TÄHED,

KUI SA JALUTAMA LÄHED,

AGA ÄRA MINE ÜKSI,

MUIDU TEED SA HIRMUST PÜKSI,

SEST ET ÕUES ÖÖSEL KOLLID,

TONDID, VAIMUD, MUIDU LOLLID

VÕIVAD LAPSE KINNI PÜÜDA,

SIIS SUL TULEB APPI HÜÜDA.

KUI SA OLED ÜKSI VÄLJAS,

MÕNI HUNT VÕIB OLLA NÄLJAS

VÕI SIIS VASTU TULEB KARU,

NÕUAB SINULT KOHE ARU –

MIKS SA OMA VOODIS POLE?

ÖÖSEL ÕUES PÄRIS KOLE!

ILUSAD VAID KUU JA TÄHED,

KUI SA ÖÖSEL ÕUE LÄHED.

KOLLIONU

ÜKS KOLLIONU ISTUS TUGITOOLIS

JA LUGES OMAETTE ÕUDUSJUTTE,

SEST ÕUDUSJUTTUDEST TA VÄGA HOOLIS,

TA NAUTIS IGASUGU HIRMUJUTTE.

SEST NENDES JUTTUDES ON PALJU TONTE

NING NÕIDASID JA MUIDU VÕIKAID KOLLE,

SEAL NÄRITAKSE INIMESTE KONTE

JA METSAS RINGI TATSAB HALBU TROLLE.

NII KOLLIONU TUNDIS ENNAST ÄRA,

TA OLEKS LUGENUD KUI ISEENDAST JUTTU,

NEIS TEMA JAOKS EI OLNUD SALAPÄRA,

EI HIRMU EGA MINGIT MUINASJUTTU.

👻🧟🎃📖

TA JAOKS VAID ÕUDUSJUTUD OLID LOOD,

MIS TÄIS ON TAVALISI SEIKLUSEID

JA TALLE POLNUD HIRMSAD ASJALOOD,

KUI NÕIAD JALUTASID MÖÖDA METSATEID.

NEID LUGEDES TA TUNDIS END KUI KALA VEES,

EI MINGIT VÄRINAT, EI HIRMU MINGISUGUST,

TA KEETIS ENDALE VEEL TASSIKESE TEED,

JA LUGES MÕNUGA VEEL LÄBI KÜMME LUGU.

KUMMITUSTE MAJA

KUMMITUSTE MAJA PÄRIS HIRMUS,

KUMMITUSI ON SEAL IGAT MASTI,

MINGI KOLL MUL SELJA TAGA HIRNUS,

ÜKS SEAL KANDIS KIRSTU MOODI KASTI.

KUMMITUSTE MAJA ÜSNA JUBE,

SEAL ON MÕNEL NÕIAL KONGUS NINA,

MITMEID URKAID, KÄÄNAKUID JA TUBE,

KAHEL TONDIL SELJAS MAANI LINA.

KORD KUI KÄISIN KUMMITUSTE MAJAS,

JUHTUS HIRMSAT MUL NII MÕNDAGI,

VALGE VIIRASTUS MIND TAGA AJAS,

NÄGIN PIMEDUSES KOLME NÕIDAGI.

KUI SIND KUTSUTAKSE TIVOLISSE,

MÕTLE ENNE MITU KORDA LÄBI,

KAS SA JULGED MINNA TONDILOSSI SISSE,

ET SUL POLEKS HIRMU PÄRAST HÄBI.

VAIMUSTAV VAIM

VAIMUSTAV VAIM, VA KURIVAIM,

KÜSIS, KAS SINA OLED MU KAIM,

KUI OLED TÕESTI MU SUGULASHING,

SIIS ÄRA KÜLL ÜLDSE SA KARDA MIND,

ME KOKKU LOODUD KUI KEHA JA VAIM,

SEST TERVES KEHAS ON TERVE VAIM,

KUI TEAD, MIS TÄHENDAB TASAKAAL,

SIIS SÕPRADEKS SAAME JA ASI KLAAR.

KOERAILM

KOERAILM ON TÄNA VÄLJAS –

SAJAB NII, ET HOIA ALT!

EMA VIHMAMANTLIS MÄRJAS

VIHMA TROTSIB PAHURALT.

AGA LAPSEL LÕBU LAIALT –

JOOKSEB LÄBI SUURE VEE,

VIHMAVARI LAHTI LAIALT,

KUMMIKUD ON PORISED.

VAATAB VIKERKAART JA HÜÜAB:

„VIHM JA PÄIKENE, HURRAA!“

VARJULE TA PIISKU PÜÜAB,

ILU TÄIS ON TAEVAKAAR.

KUREKENE

„KUHU LENDAD KUREKENE?“

„LENDAN LÕUNASSE.“

„KAS SUL MÕNI MUREKENE?“

„SALADUS ON SEE.

VÕI OKEI, KUI VÄGA SOOVID,

ÖELDA VÕIN MA SALAJA,

ET MA ELLU JÄÄDA PROOVIN

KLIIMAS, MIS ON PARAJAM.

SIIN EI OLE TALVEL TOITU,

TALVEKÜLMAD KARMID,

AGA OH SA JUMAL HOIDKU,

MUL SEAL SOOJUS, PALMID.

SEAL MA ELAN TALVE ÜLE,

SIIS MA TULEN TAGASI,

LENDAN LÄÄNEMEREST ÜLE,

ÜLETAN KA RABASID.

KEVADEL SIIS KOHTUME ME

TAAS, SIIS OLED SUUREM,

SIIS MA RÄÄGIN, MIDA NÄGIN,

AGA SIIN MU JUURED.“

Page updated

Google Sites

Report abuse